Loe Filiplastele 2: 14
"Tehke kõik nurisemata ja vaidlemata."
ÄRA NURISE JA ÄRA VAIDLE!
"Ettevaatust!" hüüdis Jüri hüpates üle Marist, kes oli end tikkimistööga põrandale seadnud. "Mis sul hakkas?" küsis Mari."Ei midagi, ma lihtsalt ei saa sinust mööda siin. Aga sinuga koos tikkimine, mind ei huvita, nagu sa tead." sõnas Jüri.
" Mis sest, ma ei kavatsegi paigast liikuda!" vastas Mari ebasõbralikult ja jätkas: "Kui valmis saan, lähen ära. Aga seni ära mind sega!"
"On ikka tüdrukud! Alati peavad nad oma õigust taga nõudma!" pomises Jüri.
"Kes meist siin oma õigust taga ajab?" küsis Mari tigedalt.
Sugenes pikka vaikus, lapsed põrnitsesid üksteist altkulmu ja langetasid kiiresti pilgu. "Nii me siis Issanda sõna kuulata üritamegi. Kujutan ette, kui meeldiv Tal meid praegu vaadata on!"
Lastel hakkas häbi ja nad naeratasid teineteisele leppimise märgiks. Varsti nad juba palvetasid koos, paludes Issandalt andeks oma keevalisuse pärast. Issand vaigistas nende südamed ja kogu ülejäänud päeva tegelesid nad rahulikult kumbki oma asjadega.
