Loe 2.Tessalooniklastele 3:1
"...palvetage meie eest..."
TEENI ISSANDAT PRAEGU!
Ema pani Karli voodisse ja läks oma tuppa. Ta oli juba peaaegu uinunud, kui kuulis nuuksumist. Kikivarvul läks ema uuesti Karli tuppa. "Kas sul valutab midagi?" küsis ema. Poisi põskedel olid pisarad. "Emme, mul on nii kahju lastest, kes veel ei tunne Jeesust. Ma tahaksin minna nendele Temast rääkima, et nad võiksid päästetud saada."
Ema selgitas rahulikult Karlile, et Issand võib tema soovi omal ajal täita. "Ema, aga miks ma ei saa seda praegu teha?" küsis Karl.
"Praegu võid sa palvetada misjonäride eest, kes räägivad inimestele Jeesusest ja jagavad Jumala Sõna. Aga kui sa suureks kasvad, võid nendega koos seda tegema minna." ütles ema.
" Ma võin seda teha kohe praegu, eksole?" küsis Karl ja hüppas voodist välja.
Ta palvetas misjonäride eest ja laste eest, keda nad homme kohtavad. Ja et Issand annaks võimaluse rääkida Jeesusest lastele.
"Head ööd, ema!" sosistas rahunenud Karl ja tõmbas endale teki peale. Ema andis poja põsele musi ja läks samuti magama.
